ITSPEA Martin Metsküla

 Ma kirjutan IT-turbe probleemist, mis on minu arust vorm trollimisest, kuid hõlmab ka identiteedivargust ja manipulatsiooni. "Deepfake" on tehnoloogia, millega on küll juba eelmine sajand tegeletud, kuid ma ütleks, et laia publiku ette on see jõudnud alles viimase 4-5 aastaga. Tegemist on masinõppel töötava tehnoloogiaga, mis suudab inimeste nägusi emotsioone ja häält järjendada. Kuna ülesande põhirõhk on selle ennetamisel, siis ma nii sügavalt ei laskuks nendesse ohtudesse, mis selle tehnoloogiaga kaasnevad, vaid keskendun sellele kuidas seda ennetada. Ma arvan, et tehnoloogial suurt pistmist "Deepfake"-ide negatiivse mõju ennetamisel ei ole, kuid pigem aitab selle vastu koolitus ja  avalikkuse informeerimine. Antud tehnoloogia langeb minu arust samasse kategooriasse nagu piltide photoshoppimine, nii et selle vastu võitlemine võiks kujuneda umbes samamoodi: rääkida sellest nii kaua kuni see on lihtsalt tavaline asi, mida igaüks teab. Ma oleks nõus kihla vedama, et...

Minu jaoks kõige uudsem tugilahendus ongi selle näda tekstist läbikäinud punktkirjamonitor, sest ma ei teadnudki et selline asi eksisteerib. Kuigi tundub jube loogiline asi, siis vähemalt minu kogemusest lähtudes ei käi sellised tugilahendused üldse kuskilt interneti meediast läbi. Selle eeliseks teiste väegnägijatele mõeldud lahenduste ees on see, et see on väga vaikne ning seda on hea kasutada näiteks programmeerimisel kui teksti asukoht ka loeb. Ainuke probleem esineb siis kui kasutajal on ka muud liikumist häirivad puuded, siis jääbki lahenduseks ainult selline text-to-speech tüüpi programm. Selle nädala tekstis oli kirjas, et need on kallid, otsustasingi vaadata kui kallid need siis ikka on ja tuligi välja, et need võivad maksta vahemikus 3 tuhat dollarit kuni 15 tuhat dollari. See on küll ikka täielik ulme, kas mitte niigi ebavõrdses seisus olevad inimesed neid kergemini ei peaks kätte saama? Internetis surfates leidsin ka sellise huvitava tegelase nagu Braille kindle, mis annab ...

 Sellele ülesandele mõeldes ei tekkinudki kohe mingit näidet halva kasutatavusega veebilehest, sest tänapäeval on ju lausa eraldi firmad, mis tegelevad UI/UX disainiga. See tähendab, et sellist suurfirmat oleks justkui võimatu leida, kuid mul tuli meelde et on olemas sellise firma  leht , mis kuulub tuntud investorile Warren Buffettile. See leht tehti valmis üle kolmekümne aasta tagasi ehk 1990ndal aastal. Leht näeb välja väga algeline ning siin mingi info süvenemata otsimine lihtsaks ei osutu. Viimased uudised on küll body 's olemas, kuid minu arust polegi siin kuhugi vajutada, et vanemaid teateid näha. Avades näiteks kirja Warren Buffettilt, siis jookseb see tekst ühest äärest teise, mida on vähemalt minu arust ebameeldiv lugeda. Lisaks ei ole suurel osal infost mitte mingit ülevaatliku joonist või graafikut, vaid kõik on lihstalt pdf-ides. Samuti on nende lehel mõni katkine link, mis viskab 403 errori. Aga õnneks nad on teadlikud sellest, et nende leht ei ole kõige parem, s...

 Agiilne arendus - Spotify. Agiilne arendus on tänapäeval vast kõige populaarsem arenduse mudel, sest see on arendajatele endile kõige mugavam. Selle asemel, et tohutult kaua ette planeerida ning arutada probleemide üle, mis olevikus nii tähtsad ei ole, saavad arendajate tiimid keskenduda probleemidele, mis tegelikult on antud momendis tähtsad. Selline lähenemine muudab arendamise fookuse väiksemaks, mis aitab säilitada arendajate motivatsiooni, sest samaaegseid probleeme on laias laastus vähem. Heaks näiteks või projektiks on Spotify muusika kuulamise app , mille arendamise käigus on läbi proovitud erinevaid mudeleid. 2008ndal aastal opereerisid nad kasutades Scrum-i lähenemist, kuid mida suuremaks muutus nende arendajate hulk, seda selgemaks sai, et Scrum-i tavapraktikad jäävad neile jalgu. Spotify muutis oma Scrum tiimid autonoomseteks squad' ideks, mis koosnevad kuni kaheksast inimesest ning vastutavad kõikide asjade eest, mida nad otsustavad arendada. Muidugi ei mõtle need squ...

See Hackeri-HOWTO oli minu jaoks midagi täiesti uut. Ma ei ole isiklikult sellistel teemadel natuke rohkem süvitsi kirjutatud teostega kokku puutunud. Selline "juhend" annab edasi nii palju rohkem ja paremat infot kui lihtsalt Googeldada midagi häkkerite kohta. Meedia ning üleüldine teadmatus on kujundanud häkkeritest hoopis teistsuguse pildi kui nad seda tegelikult on. Kuid eks selles on süüdi ka inimeste enda laiskus. Häkkerliku suhtumise peatükk oli küllaltki huvitav ning hästi läbi mõtestatud. Minu jaoks kõige huvitavam alapeatükk oli "Ühtegi probleemi ei tuleks lahendada kaks korda". Seda lauset lihtsalt lugedes võib jääda hoopis vale mulje, kuid selles tekstis oli see ülimalt hästi ära seletatud. Kõige enam jäi minu jaoks kõlama lause kunstlike takistuste kohta, mis sunnivad jalgratast uuesti leiutama. Mida kauem ma siin koolis olen, seda rohkem hakkab mulle meeldima igausugune mõte avatud lähtekoodiga tarkvarast. On huvitav mõelda, et kui kõik tarkvarad oleks...

Esimeseks minu valitud juhiks on Facebooki juht Sheryl Sandberg, kes vastab minu meelest arengumootori tüübile. Sandberg liitus Facebookiga aastal 2008 ning oli sellel ajal 35 aastane - 15 aastat vanem kui Zuckerberg. Aasta enne juhi liitumist oli Facebooki käive pelgalt $150 miljonit, kuid Sandberg suutis selle aastaks 2011 2400% võrra suurendada. $3.7 billioni aastane käive oli perfektne Facebooki IPO-le, mis aitas kasvatada firmale $16 billionit. Tema oligi see, kes muutis Facebooki raha teenimise allika just reklaamideks. Reklaamimise võimalus oli suunatud just väikefirmadele, mis oli tollal hetkel justkui puudu. Ta oli Zuckerbergi jaoks tõsiselt hea valik, sest just tema muutis Facebooki suureks rahamasinaks. Teiseks juhiks valin Jeff Bezose, kes on minu arust ülemuse tüüpi juht. Aastal 2020 kontrollis Amazon üle 50% USA Interneti-jaemüügiturust, mis juba omaette nõuab tõsist ärile pühendumust ja teistest üle jalutamist. Esiteks paljud ettevõtjad ei julge isegi Amazoniga ...