ITSPEA Martin Metsküla

Esimeseks minu valitud juhiks on Facebooki juht Sheryl Sandberg, kes vastab minu meelest arengumootori tüübile. Sandberg liitus Facebookiga aastal 2008 ning oli sellel ajal 35 aastane - 15 aastat vanem kui Zuckerberg. Aasta enne juhi liitumist oli Facebooki käive pelgalt $150 miljonit, kuid Sandberg suutis selle aastaks 2011 2400% võrra suurendada. $3.7 billioni aastane käive oli perfektne Facebooki IPO-le, mis aitas kasvatada firmale $16 billionit. Tema oligi see, kes muutis Facebooki raha teenimise allika just reklaamideks. Reklaamimise võimalus oli suunatud just väikefirmadele, mis oli tollal hetkel justkui puudu. Ta oli Zuckerbergi jaoks tõsiselt hea valik, sest just tema muutis Facebooki suureks rahamasinaks. Teiseks juhiks valin Jeff Bezose, kes on minu arust ülemuse tüüpi juht. Aastal 2020 kontrollis Amazon üle 50% USA Interneti-jaemüügiturust, mis juba omaette nõuab tõsist ärile pühendumust ja teistest üle jalutamist. Esiteks paljud ettevõtjad ei julge isegi Amazoniga samadel a

 Ma arvan, et profil ja käsitöölisel on väga palju eristavaid omadusi, kuid kõige olulisemateks pean oskust ka siis käituda, kui ükshetk juhised otsa lõppevad ja keegi enam abi osutada ei oska ning oma oskuste edasi andmist. Minu silmis on käsitööline justkui tootmisliin, ta tihtipeale ei tugine oma enda teadmistele, vaid talle antakse kuskilt kolmas sisend ehk mingid teatud juhised. Tuues selle analoogia IT maailma üle, ütleks ma, et selline keskmine front-end arendaja on käsitööline, sest ta uurib kuskilt analoogse konstruktsiooni välja ning muudab seda vastavalt oma vajadusele. Ma muidugi ei taha väita, et internetist õigete asjade otsimise oskus ei ole tähtis ning et kõik front-end arendajad on käsitöölised, kuid leian, et selline arendaja, kes peab keerulisi algoritme välja mõtlema on kõvasti "profim". Proff peab tihtipeale leidma unikaalsele probleemile unikaalse lahenduse, mida võibolla isegi keegi teine ei ole kunagi teinud. Lisaks sellele, valdab proff oma ala nii hä

 Selle nädala teema oli üldiselt põnev, kuid eriti põnevaks tegi selle copyleft, sest sellest polnud keegi varem mulle rääkinud. Ma tahaks mõelda, et ma olen alati mõelnud, kuidas  "open-source" programmide jms distributsioon toimib, kuid kui aus olla, siis polegi ma selle mõtteni varem jõudnud. See on minu arust tõsiselt kaval litsents, sest see sälitiab võimalus arendada "open-source" programme ning samas nullib selle võimaluse, et mõni firma hakkaks seda rahalisel eesmärgil ära kasutama, sest kood peab copylefti all alati avalikuks jääma. Muidugi on erandeid, kus raha teenimine on võimalik. Väga tugev: Väga tugeva copyleft litsentsiga omandiga kanduvad edasi kõik algsed kohustused ja õigused. Ehk siis näiteks AGPL litsentsiga peavad kõik edasised avaldajad publitseerima terve oma koodi. Minu arusaama järgi tehti see selleks, et eemaldada " loophole" GNU GPL-i litsentsist, mis seisnes selles, et firmad said teatud viisidel vaielda, et nad ei ole algset k

 Esimeseks ettepanekuks pakub autor välja, et autoriõigus peaks kehtima ainult juhul kui tegemist on kaubandusliku ehk " commercial"  eesmärgiga. Põhjendab ta seda sellega, inimene peab ära ütlema fundamentaalsetest õigustest ning mis tooks kasu ainult suurtele meedia ettevõtetele. Mina arvan, et see oleks hea reform küll, sest väga mõnus oleks kõike jagada kui copyrighti ei oleks. Autor on seal välja toonud, et autoriõigus on kasulik ainult meedia firmadele, kuid tänapäeval on aina rohkem sellest kastu väikestel iseseisvatel autoritel. Teiseks punktiks on see, et autor peaks jääma ikkagist autoriks kui ta on midagi loonud. Ma arvan, et see on kindlasti hea tava, sest muidu ei saaks kellegi autorluses kindel olla. Kolmandaks punktiks pakutakse välja, et autoriõigus kehtiks välja andmisest 20 aastat. Ka see punkt on minu arust täiesti mõistlik, küll aga peaks originaalse autori  nimi teosega ikkagist ka peale kahtekümmend aastat kaasas käima.  Neljandas punktis tõstatakse prob

 Ma valiksin nendest kümnest väga heast tavast või käsust üheksanda, ehk võimu kuritarvitamise. Esimese näitena tooksin ma siit näite endast kui ühe Discordi serveri omanikust. Võim küll Discordi serveri omanikuna nii kaugele ei küündi kui seda näiteks mõne reaalse serveri administraatoril, kuid tava kasutajast on see suurem. Oma võimu olen ma mitu korda n-ö ära kasutanud eemaldades või vaigistades inimesi, kes mind lihtsalt närvi ajavad. Olgugi, et mul on see võim antud, ei tohiks ma seda nii kergekäeliselt vehkida, sest antud serveris on umbes sadakond inimest kes kõik hästi teinetest teavad ning sellest mõnda aega " banned " olla, eriti kui kõik kooliga seonduv seal toimub, ei oleks väga tore ning sellega ei kaasneks midagi head. Teise näitena tooks ma välja enda kunagise Minecrafti serveri. Olukord põhimõtteliselt sama, mis eelmises näites, kuid Minecrafti serveri omanikuna saab lugeda ka privaatseid sõnumeid, mis mängijad teineteisele saadavad. Ka seal sai admini võimu i