Spotify arendus- ja ärimudeli analüüs

 Agiilne arendus - Spotify.

Agiilne arendus on tänapäeval vast kõige populaarsem arenduse mudel, sest see on arendajatele endile kõige mugavam. Selle asemel, et tohutult kaua ette planeerida ning arutada probleemide üle, mis olevikus nii tähtsad ei ole, saavad arendajate tiimid keskenduda probleemidele, mis tegelikult on antud momendis tähtsad. Selline lähenemine muudab arendamise fookuse väiksemaks, mis aitab säilitada arendajate motivatsiooni, sest samaaegseid probleeme on laias laastus vähem. Heaks näiteks või projektiks on Spotify muusika kuulamise app, mille arendamise käigus on läbi proovitud erinevaid mudeleid. 2008ndal aastal opereerisid nad kasutades Scrum-i lähenemist, kuid mida suuremaks muutus nende arendajate hulk, seda selgemaks sai, et Scrum-i tavapraktikad jäävad neile jalgu. Spotify muutis oma Scrum tiimid autonoomseteks squad'ideks, mis koosnevad kuni kaheksast inimesest ning vastutavad kõikide asjade eest, mida nad otsustavad arendada. Muidugi ei mõtle need squad'id suvalisi asju välja, mida lisada, vaid neil on ette antud nii lühiajalised kui pikaajalised eesmärgid, millest nad peavad kinni hoidma. Selliste squad'ide produktiivsus on palju parem, sest otsuste tegemisel lähtutakse ainult squad'i liikmetest, mitte suurest osast firmast ning lisaks sellele motiveerib autonoomsus arendajaid. Võib arvata, et kui iga squad tegeleb oma asjaga, siis võib neid raske tegelikku app'i üle tuua, kuid nii see ei ole, sest Spotify siseselt on Spotify avatud lähtekoodiga. Samuti on antud firma võtnud ebaõnnestumis sõbraliku lähenemise. Spotify asutaja Daniel Ek ütles: "We aim to make mistakse faster than anyone else". Läbikukkumine või ebaõnnestumine tähendab õppimist ning mida kiiremini nad ebaõnnestuvad, seda kiirem on õppimine. Minu arust negatiivset sellisest lähenemisest on üldse väga raske leida võibolla, siis see, et raske on ennustada millal, mis valmis saab.


Freemium ärimudel - Spotify.

Sarnaselt tänapäevasele YouTube-ile kasutab Spotify freemiumi ärimudelit. Freemiumil on nii plusse kui miinuseid. Näiteks saab läbi tasuta toote kergelt suurendada kasutajate arvu ning erinevate hindadega saab anda kaasa erinevaid funktsioone. Miinuseks on aga see, et firma võib kiirelt rahast ilma jääda, kui see jääb toetama palju mitte maksnud kasutajaid. Spotify on seda miinust leevendanud sellega, et tasuta kasutaja peab kuulama laulude vahel reklaame, mille eest ilmselt Spotify raha saab. Spotify conversion rate on üldse väga suur - 46%, millest võib järeldada, et nende jaoks on see ärimudel eriti hea, kuigi nad teenisid esimest korda kasumit alles 2019ndal aastal.



kasutatud allikad:

https://vimeo.com/85490944

https://vimeo.com/94950270

https://www.chargebee.com/blog/freemium-pros-cons/


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Tehnoloogiad interneti varasemast ajaloost

Image
       Üheks tehnoloogiaks, mis loodi enne veebi tulekut on TCP/IP ehk Transmission Control Protocol/Internet Protocol, millega võiks ka tänapäeva interneti kasutaja kokku puutunud olla. See protokoll loodi 1970ndatel kahe DARPA (Defense Advanced Research Projects Agency) teadlase poolt nimedega Vint Cerf and Bob Kahn, keda tänapäeval tuntakse ka interneti isadena või "The fathers of the internet".    Seda protokolli kasutatakse suhtlusel kahe arvuti vahel. TCP ja IP on kaks erinevat asja - IP on justkui see aadress kuhu info saadetakse ning TCP on tehnoloogia läbi mille seda tehakse. TCP/IP on hea protokoll, sest see on väga täpne, mis on kindlasti arvutite puhul ja üldse suhtluse puhul ju tohutult tähtis. Näiteks kui TCP/IP abil saata sõnum, siis mitte ei kandu edasi see ühe tükina, vaid tehakse väikesteks tükkideks ehk packetiteks, mis pärast teise arvuti poolt kokku tagasi pannakse. Ning selle puhul on lahedaks faktiks see, et need packetid võivad kõik siht arvutisse jõud
Read more

Eric S. Raymond Hacker-HOWTO Arvustus

See Hackeri-HOWTO oli minu jaoks midagi täiesti uut. Ma ei ole isiklikult sellistel teemadel natuke rohkem süvitsi kirjutatud teostega kokku puutunud. Selline "juhend" annab edasi nii palju rohkem ja paremat infot kui lihtsalt Googeldada midagi häkkerite kohta. Meedia ning üleüldine teadmatus on kujundanud häkkeritest hoopis teistsuguse pildi kui nad seda tegelikult on. Kuid eks selles on süüdi ka inimeste enda laiskus. Häkkerliku suhtumise peatükk oli küllaltki huvitav ning hästi läbi mõtestatud. Minu jaoks kõige huvitavam alapeatükk oli "Ühtegi probleemi ei tuleks lahendada kaks korda". Seda lauset lihtsalt lugedes võib jääda hoopis vale mulje, kuid selles tekstis oli see ülimalt hästi ära seletatud. Kõige enam jäi minu jaoks kõlama lause kunstlike takistuste kohta, mis sunnivad jalgratast uuesti leiutama. Mida kauem ma siin koolis olen, seda rohkem hakkab mulle meeldima igausugune mõte avatud lähtekoodiga tarkvarast. On huvitav mõelda, et kui kõik tarkvarad oleks
Read more

IT-turvariskid

Image
 Ma kirjutan IT-turbe probleemist, mis on minu arust vorm trollimisest, kuid hõlmab ka identiteedivargust ja manipulatsiooni. "Deepfake" on tehnoloogia, millega on küll juba eelmine sajand tegeletud, kuid ma ütleks, et laia publiku ette on see jõudnud alles viimase 4-5 aastaga. Tegemist on masinõppel töötava tehnoloogiaga, mis suudab inimeste nägusi emotsioone ja häält järjendada. Kuna ülesande põhirõhk on selle ennetamisel, siis ma nii sügavalt ei laskuks nendesse ohtudesse, mis selle tehnoloogiaga kaasnevad, vaid keskendun sellele kuidas seda ennetada. Ma arvan, et tehnoloogial suurt pistmist "Deepfake"-ide negatiivse mõju ennetamisel ei ole, kuid pigem aitab selle vastu koolitus ja  avalikkuse informeerimine. Antud tehnoloogia langeb minu arust samasse kategooriasse nagu piltide photoshoppimine, nii et selle vastu võitlemine võiks kujuneda umbes samamoodi: rääkida sellest nii kaua kuni see on lihtsalt tavaline asi, mida igaüks teab. Ma oleks nõus kihla vedama, et
Read more