ITSPEA Martin Metsküla

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 - Üks enim realiseerunud punkt ja üks vähem realiseerunud punkt. Muidugi on tohutult lahe lugeda selliseid arengukavasid, mis nii-öelda proovivad tulevikku ennustada ja vaadata kas ennustused on täppi läinud või mitte. Minu arust võiks keegi võtta selle dokumendi ette ja kirjutada iga punkti kohta, kas või kuidas on see saavutatud. Kuigi kavas on palju korda läinud punkte, siis ma valiks nende seast selle, et Eesti pakub esimese riigina maailmas virtuaalset residentsust. See on minu arust lihtsalt kõige unikaalsem visioonipunkt, sest kuskil mujal riigis seda minu arust ei eksisteeri. Uskumatul kombel on Eesti virtuaalse residentsusega liitunud juba 83 248 reisdenti. Üks punkt, mis aga ellu ei jõudnud on see, et Eestis peaks olema 2020ndaks aastaks 50000 IKT valdkonna spetsialisti. Tegelikkuses oli Eurostati andmetel IKT spetsialistide määr 6.5%, mis teeb umbes 42 000 inimest. Arvustus - Challenges of the global information society Nagu ennist ka mai

 Uue meedia mõju traditsioonilsele või vanale meediale on kindlasti olnud tohutult suur ning pigem negatiivne. Seda ilmestab fakt, et 2020ndal aastal oli Ameerika Ühendriikides nädalapäeva ajalehtede ringlus 24.3 millionit, kuid 1990ndatel oli see lausa 3 korda suurem ehk 60 miljonit. Lisaks sellele oli aasta 2020 kõige väiksema ajalehtede ringlusega aasta. Sellest võib järeldada, et inimesed on kolinud rohkem internetti ning hakanud tarbima uut meediat, sest seda on kordades lihtsam ja kiirem tarbida. Ma arvan, et traditsioonilisele meediale kõige negatiivsemat mõju on avaldanud sotsiaalmeedia ning  blogid. Nimelt, kui paarkümmend aastat tagasi oli infoleviku võim puhtalt suurte uudiste korporatsioonide käes, siis nüüd on antud justkui igaühele hääl. Iga inimene saab facebookis jagada just seda infot, mida soovib ning kirjutada blogis ükskõik millest hing ihkab. Ning samuti on kolinud uudised sotsiaalmeediasse, mis on veel omakorda vähendanud vana meedia "võimu". Uue meedia

       Üheks tehnoloogiaks, mis loodi enne veebi tulekut on TCP/IP ehk Transmission Control Protocol/Internet Protocol, millega võiks ka tänapäeva interneti kasutaja kokku puutunud olla. See protokoll loodi 1970ndatel kahe DARPA (Defense Advanced Research Projects Agency) teadlase poolt nimedega Vint Cerf and Bob Kahn, keda tänapäeval tuntakse ka interneti isadena või "The fathers of the internet".    Seda protokolli kasutatakse suhtlusel kahe arvuti vahel. TCP ja IP on kaks erinevat asja - IP on justkui see aadress kuhu info saadetakse ning TCP on tehnoloogia läbi mille seda tehakse. TCP/IP on hea protokoll, sest see on väga täpne, mis on kindlasti arvutite puhul ja üldse suhtluse puhul ju tohutult tähtis. Näiteks kui TCP/IP abil saata sõnum, siis mitte ei kandu edasi see ühe tükina, vaid tehakse väikesteks tükkideks ehk packetiteks, mis pärast teise arvuti poolt kokku tagasi pannakse. Ning selle puhul on lahedaks faktiks see, et need packetid võivad kõik siht arvutisse jõud

 1990ndad - MP3 (1993) MP3 on tehnoloogia, mille abil saab audio faile mahult väiksemaks teha, ilma, et nende kvaliteet oluliselt langeks. See tehnoloogia osutus väga tähtsaks, sest tollal ajal olid sellised asjad nagu mälu ja interneti kiirus väga väiksed (näiteks esimene Mp3 mängija mahutas ainult 8 laulu) ning selline failide compress 'imine oli hädavajalik. Tehnoloogia kasutab ära inimese puudust eristada teatud helikõrgusi. Kõige pealt see vähendab nende helide täpsust mida inimene ei kuule ning siis salvestatakse see kasutades mälu säästvaid algoritme. MP3 uurimine ja väljatöötamine sai alguse Saksamaal, see võttis kaua aega ning kogu see projekt jäeti peaaegu maha. 1987 aastal alustas Fraunhofer instituut selle kallal töötamist ja alles  1993 tehti avalikuks MPEG-1. 2000ndad - Facebook (2004) Facebook sai alguse, kui Mark Zuckerberg lõi FaceSmashi, mis lubas kasutajatel hinnata teiste Harvardi õpilaste välimust. Muidugi see ülikoolile ei meeldinud ning see teenus pandi kinni