Tehnoloogiad interneti varasemast ajaloost

     Üheks tehnoloogiaks, mis loodi enne veebi tulekut on TCP/IP ehk Transmission Control Protocol/Internet Protocol, millega võiks ka tänapäeva interneti kasutaja kokku puutunud olla. See protokoll loodi 1970ndatel kahe DARPA (Defense Advanced Research Projects Agency) teadlase poolt nimedega Vint Cerf and Bob Kahn, keda tänapäeval tuntakse ka interneti isadena või "The fathers of the internet".

   Seda protokolli kasutatakse suhtlusel kahe arvuti vahel. TCP ja IP on kaks erinevat asja - IP on justkui see aadress kuhu info saadetakse ning TCP on tehnoloogia läbi mille seda tehakse. TCP/IP on hea protokoll, sest see on väga täpne, mis on kindlasti arvutite puhul ja üldse suhtluse puhul ju tohutult tähtis. Näiteks kui TCP/IP abil saata sõnum, siis mitte ei kandu edasi see ühe tükina, vaid tehakse väikesteks tükkideks ehk packetiteks, mis pärast teise arvuti poolt kokku tagasi pannakse. Ning selle puhul on lahedaks faktiks see, et need packetid võivad kõik siht arvutisse jõuda läbi erinevate kanalite.

    TCP osa koosneb neljast kihist, milleks on Transpordikiht(Transport layer), Internetikiht(Internet layer), Rakenduskiht(Application layer) ja Võrguliidesekiht(Datalink layer).

Transpordikiht - See kiht loob ühenduse kahe arvuti vahel ning teeb infot tükkideks, samas vastutab packetite korrektse saatmise ja saamise eest.

Internetikiht - Kontrollib packetite liikumist.

Rakenduskiht - Sina koguneb info, mis on vajalik rakenduste toimimiseks.

Võrguliidesekiht -  On riistvaraline pool, mis teeb kogu selle operatsiooni siin võimalikuks.


Tehnoloogiaks, mis ei ole aga püsima jäänud on BASIC ehk Beginner's All-purpose Symbolic Instruction Code, mis loodi John G. Kemeny ja Thomas E. Kurtzi poolt 1960ndatel. Keel loodi, sest seni kasutasid arvuteid ainult matemaatikud ja teadlased, aga see keel lubas kasutada arvutit ka tavakasutajatel, sest sarnases inglise keelele. Huvitaval kombel sai see keel nautida kuulsust alles 20 aastat hiljem kui hakkasid levima mikroarvutid.


Pildil on välja toodud natukene keele süntaksit, mis minu arust ei tundu üldse nii kergesti mõistetav kui nad seda väidavad olevat.

    Tänapäevaks on keel kasutusel ainult legacy koodina, kuid sellest keelest on arenenud sellised keeled nagu  Visual Basic .NET.


kasutatud kirjandus: 

https://www.avast.com/c-what-is-tcp-ip

https://eopearhiiv.edu.ee/e-kursused/eucip/haldus/332_tcpip_mudel.html

https://www.mikroe.com/ebooks/pic-microcontrollers-programming-in-basic/the-basics-of-basic-programming-language

https://www.historyofinformation.com/detail.php?id=815

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

IT Juhid

Esimeseks minu valitud juhiks on Facebooki juht Sheryl Sandberg, kes vastab minu meelest arengumootori tüübile. Sandberg liitus Facebookiga aastal 2008 ning oli sellel ajal 35 aastane - 15 aastat vanem kui Zuckerberg. Aasta enne juhi liitumist oli Facebooki käive pelgalt $150 miljonit, kuid Sandberg suutis selle aastaks 2011 2400% võrra suurendada. $3.7 billioni aastane käive oli perfektne Facebooki IPO-le, mis aitas kasvatada firmale $16 billionit. Tema oligi see, kes muutis Facebooki raha teenimise allika just reklaamideks. Reklaamimise võimalus oli suunatud just väikefirmadele, mis oli tollal hetkel justkui puudu. Ta oli Zuckerbergi jaoks tõsiselt hea valik, sest just tema muutis Facebooki suureks rahamasinaks. Teiseks juhiks valin Jeff Bezose, kes on minu arust ülemuse tüüpi juht. Aastal 2020 kontrollis Amazon üle 50% USA Interneti-jaemüügiturust, mis juba omaette nõuab tõsist ärile pühendumust ja teistest üle jalutamist. Esiteks paljud ettevõtjad ei julge isegi Amazoniga ...
Read more

Minu jaoks kõige uudsem tugilahendus

Image
Minu jaoks kõige uudsem tugilahendus ongi selle näda tekstist läbikäinud punktkirjamonitor, sest ma ei teadnudki et selline asi eksisteerib. Kuigi tundub jube loogiline asi, siis vähemalt minu kogemusest lähtudes ei käi sellised tugilahendused üldse kuskilt interneti meediast läbi. Selle eeliseks teiste väegnägijatele mõeldud lahenduste ees on see, et see on väga vaikne ning seda on hea kasutada näiteks programmeerimisel kui teksti asukoht ka loeb. Ainuke probleem esineb siis kui kasutajal on ka muud liikumist häirivad puuded, siis jääbki lahenduseks ainult selline text-to-speech tüüpi programm. Selle nädala tekstis oli kirjas, et need on kallid, otsustasingi vaadata kui kallid need siis ikka on ja tuligi välja, et need võivad maksta vahemikus 3 tuhat dollarit kuni 15 tuhat dollari. See on küll ikka täielik ulme, kas mitte niigi ebavõrdses seisus olevad inimesed neid kergemini ei peaks kätte saama? Internetis surfates leidsin ka sellise huvitava tegelase nagu Braille kindle, mis annab ...
Read more