Nädal 4

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 - Üks enim realiseerunud punkt ja üks vähem realiseerunud punkt.

Muidugi on tohutult lahe lugeda selliseid arengukavasid, mis nii-öelda proovivad tulevikku ennustada ja vaadata kas ennustused on täppi läinud või mitte. Minu arust võiks keegi võtta selle dokumendi ette ja kirjutada iga punkti kohta, kas või kuidas on see saavutatud. Kuigi kavas on palju korda läinud punkte, siis ma valiks nende seast selle, et Eesti pakub esimese riigina maailmas virtuaalset residentsust. See on minu arust lihtsalt kõige unikaalsem visioonipunkt, sest kuskil mujal riigis seda minu arust ei eksisteeri. Uskumatul kombel on Eesti virtuaalse residentsusega liitunud juba 83 248 reisdenti.

Üks punkt, mis aga ellu ei jõudnud on see, et Eestis peaks olema 2020ndaks aastaks 50000 IKT valdkonna spetsialisti. Tegelikkuses oli Eurostati andmetel IKT spetsialistide määr 6.5%, mis teeb umbes 42 000 inimest.

Arvustus - Challenges of the global information society

Nagu ennist ka mainitud, siis jube põnev on sellised minevikus kirjutatud dokumente lugeda, mis üritavad juba proaktiivselt tuleviku probleemidega tegeleda. Seda raporti oli huvitav lugeda ning mind pani imestama see kui hästi osatakse olemasolevate trendide põhjal tulevikku "ennustada". Autor toob välja 10 globaalset trendi, millest osad juba sellel ajal toimusid. Mõned nendest, mis on edasi kandunud ka tänasesse on näiteks riikide vaheline võistlus tööjõu üle, mis oma korda toob kaasa maksude alandamise. Ning riikides nagu Soome, mis on n-ö "welfare state", kannatab sellest tohutult kuna riigi kulud on suured. Autor on pannud täppi ka sellega, et kõik odav tööjõud otistakse Hiinast ja Indiast üles. Samuti töi ta välja ka Euroopa vananeva ühiskonna, mis on ka loogiline, sest pärast sõda oli aktuaalne üks suur beebide tegemine. Ta on käsitlenud ka sellist teemat nagu "The second phase of information society", mis on iseenesest huvitav väljend, mida ma varem kuulnud pole. Ta kirjeldab esimest faasi, kui tehnoloogia arengut ning teist faasi kui tehnoloogia arengut, mis keskendub sotsiaalsetele probleemidele ning sellele, kuidas me opereerimine. Eks ta ole sellega suhtelist täppi pannud. Ta on ära tabanud ka selle, et suureks valdkonnaks kujuneb geenitehnoloogia jms. Samuti ka selle, et üle 50% elanikkonnast on linna kolinud.

Lisaks juba väljatoodule on ta maininud ka vaeste ja rikaste üha suureneva lõhe. Ta enamjaolt panigi kõigega täppi. Dokumendis tuuakse välja Euroopa mudeli reformi põhiväärtused: hoolivus, enesekindlus, ühiskondlikkus, julgustus, vabadus, loovus, julgus, tasakaal ja tähenduslikkus. Kõik need on tihedalt seotud selle "welfare satate"-ga, mida see autor tundub pooldavat. Üleüldse oli seda lahe ning põnev lugeda nendest probleemidest ja lahendustest, mis tehnoloogia või siis informatsiooni ühiskonnaga kaasnevad.