Copyleft

 Selle nädala teema oli üldiselt põnev, kuid eriti põnevaks tegi selle copyleft, sest sellest polnud keegi varem mulle rääkinud. Ma tahaks mõelda, et ma olen alati mõelnud, kuidas  "open-source" programmide jms distributsioon toimib, kuid kui aus olla, siis polegi ma selle mõtteni varem jõudnud. See on minu arust tõsiselt kaval litsents, sest see sälitiab võimalus arendada "open-source" programme ning samas nullib selle võimaluse, et mõni firma hakkaks seda rahalisel eesmärgil ära kasutama, sest kood peab copylefti all alati avalikuks jääma. Muidugi on erandeid, kus raha teenimine on võimalik.

Väga tugev:

Väga tugeva copyleft litsentsiga omandiga kanduvad edasi kõik algsed kohustused ja õigused. Ehk siis näiteks AGPL litsentsiga peavad kõik edasised avaldajad publitseerima terve oma koodi. Minu arusaama järgi tehti see selleks, et eemaldada "loophole" GNU GPL-i litsentsist, mis seisnes selles, et firmad said teatud viisidel vaielda, et nad ei ole algset koodi muutnud, nii et nad ei pea oma muutmiseid avaldama.

Tugev:

Tugev ehk GNU GPL on põhimõtteliselt nagu AGPL, kuid lubab koodi mitte avaldamist, kui muutustega software-i pakkudakse üle interneti, mitte ei levitata. Siit ka tuleneb see eelnevalt mainitud "loophole".

Nõrk:

Nõrk ehk GNU LGPL-i ja MPL-i kasutatakse enamasti ainult teekide loomiseks. See on hea, sest uus autor või edasi levitaja peab avaldama ainult koodi muutused teegis, kuid programmi, mis seda teeki kasutab võidakse levitada teise litsentsi all, mis ei nõua koodi avalikuks tegemist.

Puuduv:

Puuduv ehk kõige leebem variant nendest lubab koodi edasi levitada ükskõik, mis litsentsiga. Koodi peab avaldama ainult muutmata "source-code-i" osadest. Need on ühtlasi ka kõige levinumad litsentsid.




 Kasutatud kirjandus:

https://snyk.io/learn/what-is-copyleft-license/

https://spiceprogram.org/licenses/

https://fossa.com/blog/all-about-copyleft-licenses/

https://www.networkworld.com/article/2229265/is-the-affero-gpl-unfriendly-to-hobbyists-.html

https://www.whitesourcesoftware.com/resources/blog/open-source-licenses-trends-and-predictions/

https://www.whitesourcesoftware.com/resources/blog/top-10-apache-license-questions-answered/#2_What_is_the_difference_between_the_versions

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

IT Juhid

Esimeseks minu valitud juhiks on Facebooki juht Sheryl Sandberg, kes vastab minu meelest arengumootori tüübile. Sandberg liitus Facebookiga aastal 2008 ning oli sellel ajal 35 aastane - 15 aastat vanem kui Zuckerberg. Aasta enne juhi liitumist oli Facebooki käive pelgalt $150 miljonit, kuid Sandberg suutis selle aastaks 2011 2400% võrra suurendada. $3.7 billioni aastane käive oli perfektne Facebooki IPO-le, mis aitas kasvatada firmale $16 billionit. Tema oligi see, kes muutis Facebooki raha teenimise allika just reklaamideks. Reklaamimise võimalus oli suunatud just väikefirmadele, mis oli tollal hetkel justkui puudu. Ta oli Zuckerbergi jaoks tõsiselt hea valik, sest just tema muutis Facebooki suureks rahamasinaks. Teiseks juhiks valin Jeff Bezose, kes on minu arust ülemuse tüüpi juht. Aastal 2020 kontrollis Amazon üle 50% USA Interneti-jaemüügiturust, mis juba omaette nõuab tõsist ärile pühendumust ja teistest üle jalutamist. Esiteks paljud ettevõtjad ei julge isegi Amazoniga ...
Read more

Minu jaoks kõige uudsem tugilahendus

Image
Minu jaoks kõige uudsem tugilahendus ongi selle näda tekstist läbikäinud punktkirjamonitor, sest ma ei teadnudki et selline asi eksisteerib. Kuigi tundub jube loogiline asi, siis vähemalt minu kogemusest lähtudes ei käi sellised tugilahendused üldse kuskilt interneti meediast läbi. Selle eeliseks teiste väegnägijatele mõeldud lahenduste ees on see, et see on väga vaikne ning seda on hea kasutada näiteks programmeerimisel kui teksti asukoht ka loeb. Ainuke probleem esineb siis kui kasutajal on ka muud liikumist häirivad puuded, siis jääbki lahenduseks ainult selline text-to-speech tüüpi programm. Selle nädala tekstis oli kirjas, et need on kallid, otsustasingi vaadata kui kallid need siis ikka on ja tuligi välja, et need võivad maksta vahemikus 3 tuhat dollarit kuni 15 tuhat dollari. See on küll ikka täielik ulme, kas mitte niigi ebavõrdses seisus olevad inimesed neid kergemini ei peaks kätte saama? Internetis surfates leidsin ka sellise huvitava tegelase nagu Braille kindle, mis annab ...
Read more

Tehnoloogiad interneti varasemast ajaloost

Image
       Üheks tehnoloogiaks, mis loodi enne veebi tulekut on TCP/IP ehk Transmission Control Protocol/Internet Protocol, millega võiks ka tänapäeva interneti kasutaja kokku puutunud olla. See protokoll loodi 1970ndatel kahe DARPA (Defense Advanced Research Projects Agency) teadlase poolt nimedega Vint Cerf and Bob Kahn, keda tänapäeval tuntakse ka interneti isadena või "The fathers of the internet".    Seda protokolli kasutatakse suhtlusel kahe arvuti vahel. TCP ja IP on kaks erinevat asja - IP on justkui see aadress kuhu info saadetakse ning TCP on tehnoloogia läbi mille seda tehakse. TCP/IP on hea protokoll, sest see on väga täpne, mis on kindlasti arvutite puhul ja üldse suhtluse puhul ju tohutult tähtis. Näiteks kui TCP/IP abil saata sõnum, siis mitte ei kandu edasi see ühe tükina, vaid tehakse väikesteks tükkideks ehk packetiteks, mis pärast teise arvuti poolt kokku tagasi pannakse. Ning selle puhul on lahedaks faktiks see, et need packetid võivad ...
Read more